Ajalugu  

  Toodang  

  Arhiivkogu  

  Memuaarid  

  Info  

  Uudised  

  Lingid  

  Vrakigalerii  

Tartu esimesed bussiliinid
August Koogi monopol Tartus
Võimuvahetus Tartu linnaliinidel
V. Rosenbergi bussiettevõte TÜ Rool
Sõjaeelsed autoremondiettevõtted
Sõja-aeg Tartus
Tartu Autotranspordibaas nr 4
Tartu Autoremonttöökoda
Bussiehituse algus
Autobusside seeriatootmine Tartus
Bussiehitus saab hoo sisse
Legendaarne kolhoosibuss TA-6
Algab furgoonautode tootmine
Sportautod Tartust
Teenindustöökoda ratastel
70-ndad
Kvalitatiivne stagnatsioon
Isemajandamisest erastamiseni
Bussi- ja furgooniehitus jätkub
Ajalugu faktides

Otsingusõna(d):

Ajalugu : 70-ndad

Tekst: Tarvo Puusepp

1969. aastal alustati tehase ulatusliku rekonstrueerimist. Tartu linnalt saadi tehase valdusse 1938 m² suurune krunt Tehase tn. 19, kuhu viidi üle veoautode kapitaalremont. Järgmisel aastal moderniseeriti autobussi TA-6 kere konstruktsioon ja ehitati katsemudel. Alates 1970. a. sügisest alustatigi kapitaalremonti saabuvatele autobussidele TA-6 uute kerede paigaldamist. Paari järgneva aasta jooksul valmisid tehase mitmed uusehitised, sealhulgas puhkekodu Otepääl, mis elavdas veelgi senist aktiivset seltsielu. Tehasel oli oma lastering, noorteklubi, näitering, rahvatantsuring, mees- ja segakoor ning loomulikult kehakultuurihuvilised. Sellesse ajajärku jääb ka Tartu Inseneride Klubi loomine Vello Tederi eestvedamisel.

70ndate aastate põhimudeliks oli toiduaineteveo furgoonauto TA-943H veoauto ГАЗ-52-04 alusel. TA-943H baasil ehitati furgoonautod nii pagaritoodetele, piimaveoks, konteinervedudeks kui ka eriotstarbelised autod teetalitusele, televisioonile, spordiseltsile «Dünamo» jt.

Pagaritoodete transpordi metoodika muutus põhjalikult kui 1969. aastal töötati ETKVL-i Autokoondises Roman Bertelovi eestvedamisel välja tagaluuktõstukseade A-38 furgoonautodele. Selle sedamega varustatult hakati Tartu Autode Remondi Katsetehases seitsmekümnendate keskpaigas valmistama konteinerveo furgoonautot TA-943K. Tagaluuktõstuk võimaldas erikonteinerite kasutuselevõtu kaupade veoks. Pagaritoodete jaoks kasutati konteineritüüpi K-2 ? leivatehase küpsetuskonveierilt tulevad tooted laoti kohe konteineritesse, täis konteinerid komplekteeriti vastavalt tellimusele. Uue meetodi kasutuselevõtt võimaldas ära jätta sahtlite käsitsi ümbertõstmised tehasest autosse ja autost kauplusse, mis oli kasutusel TA-9A ja TA-9A2 furgoonautode juures. Nüüd viidi leib iseteeninduskaupluste müügisaali juba konteinerriiulites. Kuuekümnendatel ETKVL-i süsteemi tarvis Tartus ehitatud TA-9-tüüpi leivaautod saadeti tagasi tehasesse, kus neist kapitaalremondi käigus said konteinerveokid. Seni toodetud, külgustega leivaveokite osatähtsus tehase toodangus vähenes uue mudeli arvelt. Konteinervedudest sai järgmiste aastakümnete märksõna.

1973. aastal eraldati Tartu linna poolt tehasele 6,69 ha suurune krunt Ropka tööstusrajoonis kuna edasine laienemine Riia tänaval ei olenud enam võimalik. Samal aastal valmis laoplatsi esimene järk. 1976. a. lõpetati Ropka territooriumil turustusosakonna (960 m²) ning varuosade ja metallilao (1852 m²) ehitustööd. Paigaldati laomajanduse laiendamiseks kolm kaarhalli (kokku 1440 m²) ja ehitati täiendav tootmispind (480 m²) pikendatud juhiruumiga veoautode MPC-1-52 valmistamiseks. Riia tänavale jäid edaspidi vaid administratiivsed üksused ning furgoonautode ja autobusside TA-6 taasteremont.

1980. lõpetati uue tootmishoone (4140 m²) ehitus. Sinna paigaldati seadmed autode osandamiseks ja TA-3760-seeria furgoonide tootmiseks (kooste-, pressi-, lukksepa-, värvimis- ja lõppviimistluse jaoskonnad). Kogu tootmine oli organiseeritud vooluliinidel. Valmisid uued toidukaupade (TA-3760), pagaritoodete (TA-3761), konteinervedude (TA-3763) ja piimaveofurgoonautod (TA-37601).

Furgoonautode TA-943-seeria oli tootmises 1981. aastani, uue kümnendi furgoonautoks sai 3-tonnise kandejõuga TA-3760-seeria veoauto ГАЗ-53-12 šassiil. Võimsam mootor võimaldas tõsta uue auto kandevõime peaaegu kahekordseks - TA-943 varasema 1700 kg kandevõime asemel võis TA-3760 korraga ära vedada 3100 kg raskuse koorma. Veoauto ГАЗ-53-12 pikem teljevahe (3700 mm) võimaldas ka pikendada juhikabiini veoruumi mahtu säilitades. Seni ehitatud furgoonautodel oli kasutusel kabiini buldogkompositsioon, mistõttu asus mootor juhi ning kaassõitja istme vahel. Vana lahendus oli ebamugav, mürarikas ning nõudis keerukamaid võtteid remontimisel. Uue mudeli juures loobuti buldogkompositsiooni kasutamisest - eelmiste mudelite juures kasutatud mootori ettepoole toomine jäi ära.

Tagavaraosade ladu, 80ndad
Foto: Tehase arhiiv
Veoautode osandamisjaoskond, pesuvannid, 80ndad.
Foto: Tehase arhiiv
Pikendatud kabiiniga veoauto MPC-1-52 1000s eksemplar, 80ndad.
Foto: Tehase arhiiv
Kaarhalli ehitus Ropkas, 80ndad
Foto: Tehase arhiiv
Uus peahoone Riia tn. 1971. a
Foto: Tehase arhiiv