Ajalugu  

  Toodang  

  Arhiivkogu  

  Memuaarid  

  Info  

  Uudised  

  Lingid  

  Vrakigalerii  

Tartu esimesed bussiliinid
August Koogi monopol Tartus
Võimuvahetus Tartu linnaliinidel
V. Rosenbergi bussiettevõte TÜ Rool
Sõjaeelsed autoremondiettevõtted
Sõja-aeg Tartus
Tartu Autotranspordibaas nr 4
Tartu Autoremonttöökoda
Bussiehituse algus
Autobusside seeriatootmine Tartus
Bussiehitus saab hoo sisse
Legendaarne kolhoosibuss TA-6
Algab furgoonautode tootmine
Sportautod Tartust
Teenindustöökoda ratastel
70-ndad
Kvalitatiivne stagnatsioon
Isemajandamisest erastamiseni
Bussi- ja furgooniehitus jätkub
Ajalugu faktides

Otsingusõna(d):

Ajalugu : Autobusside seeriatootmine Tartus

Tekst: Tarvo Puusepp

Tartu Autoremonttöökojas 1951. aastal konstrueeritud autobussi TA-1 valmistati ENSV Ministrite Nõukogu tellimusel järgneval aastal kokku 12 tk. Valminud bussid jagati Eesti NSV autotranspordiettevõtete vahel. Eduka proovipartii järel sündis Autotranspordi Peavalitsuses põhimõtteline otsus alustada Tartus autobusside seeriatootmist. Järgnev aasta kulus ettevalmistustöödeks - tootmispinna osas valitses endiselt äärmine kitsikus. Bussitootmise alustamise otsusega kaasnes ka tehase ulatusliku laiendamise plaan. 1952. aasta aprillis alustati ettevõtte laiendusprojekti koostamist. Uuendati tootmisruume, valmis uus maalriruum bussikerede värvimiseks, uus trafoalajaam ning kaabelliin. Alustati montaažihalli ehitust Riia tänava hoovialale ning administratiivhoone ehitust Riia tn äärde. Aastail 1952-1953, enne autobusside seeriatootmise algust, jätkus vanade GAZ-03-30 busside kapitaalremont, ehitati erikerega furgoonautosid ja autobusse Gorki Autotehase autobussi GZA-651 baasil. Valminud mudelid said endale indeksid TA-2, TA-3, TA-4 ja TA-5.

1954. aasta jaanuaris sai tehas riikliku tellimuse 50 autobussi ehitamiseks GAZ-51 šassiile (ministri käskkiri 18, 19.01.1954). Tellimuse täitmiseks otsustati oma konstrueeritud autobussi TA-1 asemel alustada Gorki Autobussitehases (GZA) välja töötatud 19kohalise autobussi GZA-651 seeriatootmist. Pole teada, millises etapis ja kui kõrgel tasemel otsustati TA-1 seeriatootmisest kõrvale jätta. Tõenäoliselt oli oma bussi konstruktsioon keerukam ja omahind ettenähtust kallim. Võib-olla takerdus asi hoopis tehniliste tingimuste ettevalmistamise bürokraatiasse, sest seeriatoodangut oli lihtsam valmistada juba olemasoleva dokumentatsiooni alusel. TA-1 seeriatootmise puhul oli aega nõudvaks tööprotsessiks alusraamide pikendamine. Seda tööd polnud Gorki bussimudeli ehitamisel vaja teha. Võib-olla arvati, et riiklikku tellimust poleks TA-1 tootmisega suudetud õigeaegselt täita. Võimalik, et Gorkist saadi seadmeid ja rakiseid GZA-651 keredetailide valmistamiseks. Täpseid põhjuseid pole teada kuid kahjuks loobuti originaalse TA-1 seeriatootmisest autobussi GZA-651 kasuks. Esimesed 50 autobussi valmisid kiirelt - juba mai alguseks olid masinad valmis. ATP juhataja käskkirjaga nr. 126, 12.05.54 anti tehasele ülesandeks valmistada veel 50 GZA bussi tempoga 9-12 tk kuus.

Autobussi GZA-651 originaalprojekti tehti Tartus pisemaid muudatusi, mis kooskõlastati ministeeriumiga. Nende väikeste detailide põhjal on võimalik Tartus valmistatud busse Gorki omadest eristada. Tartus tehtud GZA busside eritunnuseks olid esiklaasi alumises servas asetsevad noolemärgiga suunatuled. Pirn asus keres olevas süvendis, mille peale kinnitati noole sümboliga plastmassist kate. Gorkis ehitatud bussidel lisasuunatuled puudusid. Erinevusi oli ka teekonnaakna suuruses ja paigutuses. Hilisematel aastatel Pavlovo Autobussitehases (PAZ) ehitatud samasuguse välimusega bussi PAZ-651 juures kasutati Pobeda eesmisi suunatulesid. Lisaks oli autobussil PAZ-651 ümardatud radiaatorivõre ja kapotikaas. 50ndate originaalse puitkerega GZA modifikatsioone toodeti paljudes väiksemates autoremonditehastes üle NSV Liidu. 1970-80ndatel laialt levinud samasuguse välimusega bussid olid pigem Kurganskis valmistatud metallkerega mudelid KAvZ-651A, sest selleks ajaks olid originaalsed puitkarkassiga GZAd ammu maha kantud.

Tartus valmistatud puitkeredega busse tänaseni säilinud pole. Aastail 1952-1953 valmistati Tartus veel mitmeid eksperimentaalseid busse ja furgoonautosid veoauto GAZ-51 šassiidele. Need said mudelitähised TA-2 kuni TA-5. Samal ajal kui ehitati uusi busse, valmisid kapitaalremondi käigus uued kered vanemat tüüpi Gorki autobussidele. Näiteks veel 1953. aastal ehitati 60 uut kere vanadele GAZ-03-30 autobussidele. 1954. aastal algas Tartu Autoremonttöökojas autobusside seeriatootmine. Perioodil 1954-1959 ehitati kokku 584 GZA-651 tüüpi autobussi, millest enamus läks “ekspordiks” teistesse liiduvabariikidesse. GZA tootmine Tartus lõpetati 1959. aastal, kui asemele tulid juba uued bussimudelid. Nende kapitaalremont kestis 1960ndate lõpuni, mille käigus ehitati vanad bussid ümber uuteks mudeliteks.

Vaade lõppviimistluse osakonda, valmimas autobussid TA-6 ja TA-1A, 1950ndate lõpp.
Foto: Tehase arhiiv
Aastail 1952-1953 valmistatud eriotstarbelised sõidukid.
Foto: Tehase arhiiv
Aastail 1952-1953 valmistatud eriotstarbelised sõidukid.
Foto: Tehase arhiiv
Aastail 1952-1953 valmistatud eriotstarbelised sõidukid.
Foto: Tehase arhiiv
Aastail 1952-1953 valmistatud eriotstarbelised sõidukid.
Foto: Tehase arhiiv
Esimene partii Tartus valmistatud GZA-651 autobusse tehase hoovil Riia tänaval, 1954. a.
Foto: Tehase arhiiv
Tallinna Autobussipargi ainus GZA-651 tüüpi autobuss 1959. aastal. Buss saabus Tallinnasse 1951. aastal ja oli algselt TA-1 kerega. Hiljem ehitati veel korra ümber TA-6 tüüpi bussiks. Algselt oli liinibuss, hiljem kasutati öövalve- ja majandussõitudeks.
Foto: Aare Olanderi kogust