Ajalugu  

  Toodang  

  Arhiivkogu  

  Memuaarid  

  Info  

  Uudised  

  Lingid  

  Vrakigalerii  

Tartu esimesed bussiliinid
August Koogi monopol Tartus
Võimuvahetus Tartu linnaliinidel
V. Rosenbergi bussiettevõte TÜ Rool
Sõjaeelsed autoremondiettevõtted
Sõja-aeg Tartus
Tartu Autotranspordibaas nr 4
Tartu Autoremonttöökoda
Bussiehituse algus
Autobusside seeriatootmine Tartus
Bussiehitus saab hoo sisse
Legendaarne kolhoosibuss TA-6
Algab furgoonautode tootmine
Sportautod Tartust
Teenindustöökoda ratastel
70-ndad
Kvalitatiivne stagnatsioon
Isemajandamisest erastamiseni
Bussi- ja furgooniehitus jätkub
Ajalugu faktides

Otsingusõna(d):

Ajalugu : Tartu esimesed bussiliinid

Tekst: Tarvo Puusepp

Regulaarne bussiliiklus käivitati Tartus 1920ndate aastate alguses. Esimese liinipidajana mainitakse Müürsepa nime, kes pani käiku kaks lahtist omnibussi vaksali ja Peetri kiriku vahel. Mõnda aega tegutses Tartu linnaliinidel ka ehitusinsener Fr. Kangro ettevõte, kel oli linnavalitsusega sõlmitud reisijateveo kontsessioonileping. Kangro avas hiljem ka uued linnadevahelised bussiliinid Tartu - Viljandi, Tartu - Võru ja Tartu - Põlva liinil. 1920ndate bussipargi moodustasid põhiliselt Ford T baasil kohapeal ehitatud keredega autobussid.

Linnaliinide tegelikuks loojaks ja käikupanejaks peetakse ettevõtja Davet Simmi1, kes 1920ndate keskel, peale linnaliinide ülevõtmist Kangrolt ja Müürsepalt sai Tartu linnaliinide ainsaks teenindajaks ja edasiarendajaks. Simm pani lisaks senisele Vaksali - Peetri kiriku liinile bussid käima ka Tähe tänava liinil. 1926. aastal pikendas ta linnavalitsusega sõlmitud kontsessioonilepingut kolmeks aastaks, olles välja kuulutatud konkursil ainus pakkuja. Vanade ja väikeste, tagant lahtiste Ford T alusel busside asemele ilmusid ajapikku uuemad ja mugavamad sõiduvahendid kuid nurisemist linnakodanike poolt esines siiskipäris tihti. Reisijad soovisid sõitmas näha rohkem uusi ja mugavaid autobusse. Linnavalitsusel oli võimalik oma trumbid lauale lüüa vaid kord kolme aasta tagant, kui välja kuulutati uus konkurss liinipidaja leidmiseks. Nii nõuti 1929. aastal uue konkursi tingimustes, et liinipidamisõiguse saaja peab 1932. aasta lõpuks käiku panema 18 uut omnibussi. Kuueaastane liinileping sõlmiti taas Simmiga, sest teisi huvilisi polnud. Aasta peale uue lepingu sõlmimist oli aga Simm suutnud liinile tuua vaid ühe uue, nõuetele vastava autobussi. Samal ajal oli firma oma töökojas ehitusjärgus veel kaks uut sõidukit. Busside halb seisukord oli ajalehtedes iganädalaseks teemaks. Liinipidaja lubas uued bussid kasutusele võtta järk-järgult. Hoolimata mõningatest sekeldustest oli Tartu linnasisene reisijatevedu Simmi käes pea kümme aastat kuni 1932. aastani, mil ta kõik oma bussid koos liinipidamisõigustega August Koogile ära müüs2. Juriidilises mõttes ei saanud Simm teadagi liinipidamisõigust teisele ettevõttele müüa, sest kontsessioonileping oli sõlmitud linnavalitsusel just Simmiga. Seega jäi Simm uude bussiettevõttesse niiöelda vaikivaks osanikuks ja August Kook omandas niimoodi liinipidamisõiguse terves Tartu linnas.

__________________________________

1Postimees, 23. veebruar 1932. Peremeeste vahetus Tartu omnibustel.
2Postimees, 23. veebruar 1932. Peremeeste vahetus Tartu omnibustel.

Üks esimestest Fordi alusele ehitatud autobussidest (nr 2) Tartus liinil vaksal-Suurturg-Peetri kirik, 1920ndate algus.
Foto: Andrus Rüütli kogust
Fordi alusel autobuss nr 10 Tartus liinil Peetri kirik-Suurturg-Vaksal, 1920ndad.
Foto: Andrus Rüütli kogust
Fordi alusel autobuss nr 4 Tartus liinil Vaksal-Suurturg-Peetri kirik, 1920ndad.
Foto: Andrus Rüütli kogust
Fordi alusel autobuss Tartu raudteejaamas, 1920ndate lõpp.
Foto: Tartu Linnamuuseum