Ajalugu  

  Toodang  

  Arhiivkogu  

  Memuaarid  

  Info  

  Uudised  

  Lingid  

  Vrakigalerii  

Tartu esimesed bussiliinid
August Koogi monopol Tartus
Võimuvahetus Tartu linnaliinidel
V. Rosenbergi bussiettevõte TÜ Rool
Sõjaeelsed autoremondiettevõtted
Sõja-aeg Tartus
Tartu Autotranspordibaas nr 4
Tartu Autoremonttöökoda
Bussiehituse algus
Autobusside seeriatootmine Tartus
Bussiehitus saab hoo sisse
Legendaarne kolhoosibuss TA-6
Algab furgoonautode tootmine
Sportautod Tartust
Teenindustöökoda ratastel
70-ndad
Kvalitatiivne stagnatsioon
Isemajandamisest erastamiseni
Bussi- ja furgooniehitus jätkub
Ajalugu faktides

Otsingusõna(d):

Ajalugu : Isemajandamisest erastamiseni

Tekst: Oliver Parrest, toimetaja Tarvo Puusepp

Isemajandamise IME

Isemajandav Eesti ehk IME oli 26. septembril 1987. a ajalehes Edasi ilmunud Siim Kallase, Tiit Made, Edgar Savisaare ja Mikk Titma artiklis välja pakutud majandusprogrammi idee Eesti NSV iseseisvaks majandamiseks ja majanduslikuks iseseisvuseks Nõukogude Liidu koosseisus.

1. jaanuaril 1988. a. läks Tartu Autode Remondi Katsetehas üle isemajandamisele nagu paljud toonased Eesti NSV ettevõtted. Sisuliselt tähendas isemajandamine olukorda, kus enam ei dikteerinud tootmist riiklik plaanikomitee. Hakati ise teostama turuvajaduste uurimist ja vastavate toodete väljatöötamist, valmistamist ja müüki. Teostatavate tööde iseloom muutus oluliselt, furgoonautode tootmine langes 1985. aasta tasemele. Sama aasta lõpul valminud gaasipunktis hakati gasifitseerima veoautosid ning Ikarus-busse. Töötati välja tehnilise arengu ja ümberseadistamise plaanid, koostati programm «Kvaliteet», mis hõlmas tulevikuplaane kuni aastani 2000.

Furgoonautode ehituses oldi üle minemas uue veoauto ГАЗ-3307 baasile ehitatavatele mudelitele. Plaanis oli tootmisse saata uus pakmeveo furgoonauto TA-40 ja pagaritoodeteveo furgoonauto TA-43. Üldine majanduslangus ei jätnud võimalust tegelda intensiivselt Euroopa standarditele vastavate uute furgoonide ja busside konstruktsioonide väljatöötamise ja tootmisse viimisega. Olukord sundis jätkama sisuliselt vanade tehniliste lahenduste realiseerimist, kohandades neid uutele ГАЗ-3307 autode šassiidele, mis oli aga paraku tupiktee.

Välispartnerite otsinguil

Alates 1989. a. asuti uurima koostöö arendamise võimalusi bussiehituse käivitamiseks Tartus, pidades aastate jooksul kirjavahetust mitmete tuntud firmadega. 1991. aastast toimusid läbirääkimised tulevase koostööpartneriga Scania (sellel ajal nimega SAAB-SCANIA AB Scania Division Scania Trucks and Buses). Scania oli tõsine huviline sobivate busside mudelite loomiseks ja tootmiseks TARK-is. Järgnesid aastaid kestvad uuringud ja läbirääkimised, mis lõpuks ka tulemuse andsid, kui 1. septembril 1993. aastal asutati AS BaltScan.

1989-1990. a. olid läbirääkimiste laua taga Soome ettevõtjad. Aprillis 1990 töötati pisidetailideni välja Kavatsuste Leping. Äriidee: luua tootmiseeldused furgooniehituse isoleeritud ja isoleerimata kergelementide valmistamiseks - kahjuks idee ei teostunud. Mootorite remondil püüti koopereeruda firmaga Hämeen Diesel Oy. Remonditi mitu partiid mootoreid. Tööga jäädi rahule, kuid remondi nõudlus Soomes langes, projekt jäi toppama.

Pikemad majandussuhted arenesid firmaga TMT-Malinen Oy. Neile toodeti mitmesuguseid furgooni ja veokasti ehituse tarvikuid. Tehti ka mitmeid teisi allhanke või tellimustöid Soome (järelhaake detailid ning sõlmed) ja Rootsi (prahikonteinerid) ettevõtetele.

1994. aastal olid kolm tehase töötajat (direktori asetäitja, insener ja tööline) kaks nädalat Saksamaal tehasepraktikal, et õppida kaasaegset furgooniehitust ja tootmistehnoloogiat. Praktika koht oli Junge Fahrzeugbau GmbH, kus direktori asetäitja töötas koos sealse juhtkonnaga, insener koos inseneridega ja tööline koos töölistega. Saksamaalt toodi kaasa teadmised ja oskused sandwich-paneelidest furgoonide ehitamiseks. Võrreldes seni kasutusel olnud täismetall-kereehitusega oli sändvitš-paneelide kasutuselevõtt samm edasi kaasaegsee furgooniehituse suunas ning see muutis kogu pealisehituse töö iseloomu. Esimesed uue tehnoloogia baasil pealisehitised valmisid Tartus 1995. aastal.

Perioodil 1992-1997 toodeti tehases furgoone, alumiiniumportedega veokaste, Multilift-konteinereid (eksporditi Soome ja Taani), valmistati ja monteeriti esimesena Eestis kaubikutele siseisolatsiooni, paigaldati külmutusagregaate, kraanasid, tagaluuktõstukeid jm. Furgoonide klientideks olid muuhulgas Eesti Post, Võro Kommerts, Nõo Lihatööstus, Tartu Õlletehas, AS Gate, Jõhvi Piim jpt. Soome müüdi üks külmutusagregaadiga furgoon autole MAN ja neli nn. jalgfurgooni. Ehitati 13,5m 3-teljeline pooljärelhaage rahvusvahelisteks vedudeks transpordifirmale Alu-Veok (1997. aasta kevadel oli see väljas Motorex`il). Läti leivatehasele Abra tehti mitukümmend furgooni uudse nn. täiskülgavaneva konstruktsiooniga. Soome firmale TMT-Malinen OY valmistati pealisehituste komponente. Remonditi kapitaalselt linnaliinide autobusside keresid, erinevaid mootoreid sealhulgas ka diiselmootoreid (Ford, Toyota, Mercedes,Opel). Tartu bussifirmadele remonditi suure silindrimahuga diiselmootoreid, milleks osteti liisinguga mootoriploki raamlaagriavade ja jaotusvõlli avade läbitreimise pink.

Perioodi 1991-1997 majandustegevus näitab, et Tartu Autoremonditehasel oli uus võimalus areneda aja nõudmistele vastavaks pealisehituste tootjaks-remontijaks ning mootorite remontijaks. Eesti Vabariigi taasiseseisvumisest kuni erastamiseni 1997. aasta maikuus toimus Tartu Autoremonditehases sujuv areng ja kohanemine turul muutunud situatsiooniga.

Kõrvalolevalt graafikul on näha tehase majanduslikud näitajad aastatel 1992-1997.

Erastamine

1995. aasta alguses otsustas Eesti Erastamisagentuur (EEA) lisada erastamisnimekirja ja erastada avalikul enampakkumisel RAS Tartu Autoremonditehas tehnoloogiline kompleks, remondikompleks, puidutöökoda ja puhkekodu Otepääl.

1997. aasta kevadel müüs EEA Tartu Autoremonditehase Eesti-Hollandi ühisfirmale OÜ Powertruck 14 miljoni krooni eest (pool summast tasuti EVP-des).

01.02.1997 a. seisuga oli tehases tööl 115 inimest. 1997. a. plaan oli valmistada toodangut 19,5 miljoni krooni eest. Sealhulgas mootorite remont 4,2 miljonit krooni ning furgoonide ja muude pealisehituste valmistamine ning remont 15,3 miljonit krooni. I kvartali plaanis oli 3,57 miljoni krooni eest toodangut, tegelik täitmine 3,44 miljonit krooni. Väike mahajäämus seega 0,13 miljonit, mis oleks kevadise ja sügisese kõrgendatud turu nõudlusega perioodidel tagasi võidetud. Kuidas plaani täitmine peale erastamist laabus ei ole teada, sest vara üle võtmise protseduur ja uute omanike uued äriideed tõid sisse muudatusi. Peale erastamist hakati vähehaaval maha müüma mittevajalikke hooneid ja seadmeid.

Ajaloo säilimise vaatenurgast

Erastamise järgselt pöörati paratamatult tähelepanu vaid majanduslikult kasutoovale tegevusele. Arusaadavalt puudus erastatud tehase uutel välismaistel omanikel huvi ajaloo säilitamise vastu. Huvi puudumist ei saa mingil juhul ette heita kellelegi perasonaalselt, sest sel ajal lihtsalt elati pöördelistel aegadal. Sarnaseid olukordi tuli ette tõenäoliselt kõikides erakätesse läinud kunagistes suurettevõtetes ja seetõttu on palju säilitamist väärivat hävitatud. Tartu Autode Remondi Katsetehase ajalugu on õnnestunud siiski paljuski päästa.

Peahoones Riia tänaval asunud tehase muuseum suudeti päästa tänu endistele töötajatele. Üks neist inimestest oli endine peainsener Eldur Maidla. Koos kolleegidega käis ta peale erastamist 1997. aastal tehase muuseumist ära toomas sinna jäänud materjale. Kaasa võeti täpselt niipalju kui mahtus sõiduauto pagasiruumi - fotod, albumid, diplomid ning mõned väiksemad eksponaadid(konduktorkassad). Kogu päästetud materjal viidi Ropka tööstusrajoonis asuvasse endisesse tehase angaari.

Kogu 1997. aastal tehasest ära toodud arhiivimaterjal seisis kuni 2004. aasta sügiseni samas Ropka angaaris, suvel kuumuses, talvel külmas, sügiseti niiskuses. Eriti kahjulik oli temperatuurikõikumine ning niiskus just fotodele - paljud fotod olid tugevalt rulli tõmbunud, emulsioonikiht oli mõranenud jne. Rõõmustav on siiski see, et enamus fotodest on säilinud suhteliselt hästi ning seega on võimalik ka tulevastel põlvedel aimu saada, mida kätkeb endas nimi Tartu Autode Remondi Katsetehas.

Tehase majanduslikud näitajad aastatel 1992-1997.
Täismetallkerega fugoonauto TA-43 pagaritoodete veoks, 1988. a.
Foto: Tehase arhiiv
Sandwich-paneelidest furgoon veoauto ГАЗ-3307 šassiil, 1995. a.
Foto: Oliver Parrest
Sandwich-paneelidest furgoon veoauto ГАЗ-3302 «Газель» šassiil, 1995. a.
Foto: Oliver Parrest